Metsadeost.ee meeskonnaga oleme teinud mitmeid edukaid müügitehinguid ning soovitame neilt kindlasti ennem kinnistu müüki pakkumist küsida.

Aiko Orgla - Tegevjuht MüüMetsa

Julgen soovitada ettevõtet kes toimetab metsadeost.ee brandi all. Oleme teinud koostööd juba üle 5 aasta.

Karina Kuus - Tegevjuht Alpin puutöökoda

Teie metsakinnistu on heades kätes!

Eestlastena hoolime meie rahvuspärandi säilimisest ning jätkusuutlikkusest.

Rohkem kui 9 aastat metsandusalast kogemust

Meie kollektiivis töötavad nii metsamehed kui ka –naised

Eestimaine ettevõtmine

Metsade majandamine on nagu kunst, sest alati 1+1 ei võrdu 2 ning seetõttu tuleb parima tulemuse saamiseks olla loominguline ja vajadusel usaldada kõhutunnet. Meil on olemas metsandusalased teadmised ja kogemused, et metsa eluringi võimalikult vähe häirida.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Lisaküsimused saatke

info@metsaost.net

Metsa müügihinna väljaselgitamisel ja kokkuleppele jõudmisel tuleb broneerida notari juures aeg. Notar valmistab ette kinnistu ostu-müügilepingu ning saadab selle võimalusel enne tehingut asjaosalistele tutvumiseks. Kokku lepitud päeval ja kellaajal saabuvad kinnistu müüja ja ostja notari juurde, kus notar loeb ette lepingu. Alati on notarid abivalmid ning vastavad küsimustele, kui need tekivad. Juhul, kui on tarvis lepingut muuta või täiendada (näiteks servituudi seadimine, tähtajad jms), siis enne lepingule allakirjutamist on võimalik läbirääkida ja muudatused sisse viia.
Metsamajandamiskava saamiseks tuleb taksaatoril ehk metsahindajal käia ära metsas, teostada vajalikud mõõtmised (puuliigid, kõrgus, diameeter, rinnaspindala) ning saata mõõtmistulemused koos kaardiga Keskkonnaagentuurile. Takseerandmete menetlus võtab reeglina aega mõned nädalad, aga mitte rohkem kui 30 kalendripäeva. Pärast metsaandmete kehtestamist trükib taksaator Teile metsamajandamiskava (kas digitaalne või paberkandjal), kus on lisaks metsa parameetritele toodud ka metsanduslikud tööd 10 aasta lõikes. Näiteks, noorendiku puhul valgustusraie, kahjustuse korral sanitaarraie, küpse metsa korral uuendusraie. Alati märgib taksaator ka iga töö juurde ka umbkaudse raiemahu (tihumeetrites), mis on kooskõlas seadusandlusega (Metsaseadus, Metsamajandamise eeskiri, Metsa korraldamise juhend). Kavas toodud tööd on metsaomanikule justkui orientiiriks ja need on soovituslikud.
Meie ettevõttes töötab 4 taksaatorit, kes teostavad metsahindamist üle terve Eesti. Taksaator teeb eeltöö ja lõpp-viimistluse kontorilaua taga, selle vahele jääb metsaskäik. Olenevalt olukorrast saab metsahindaja anda ülevaate metsas toimuvast 2-3 tööpäeva jooksul.
Jah, kinnistu omandiõiguse muutmine saab toimuda ainult notaribüroos.
Kinnistu müük on oluline otsus ning reeglina tuleb seda ette inimestel kord või kaks elu jooksul ning seetõttu on arusaadav, et ei olda kursis seadustest tulenevate detailidega või maksukohustustega. Kuna see on meie igapäevane töö, siis oleme lahkelt valmis vastama Teie küsimustele.
Metsa müügihinna väljaselgitamisel ja kokkuleppele jõudmisel tuleb broneerida notari juures aeg. Notar valmistab ette kinnistu ostu-müügilepingu ning saadab selle võimalusel enne tehingut asjaosalistele tutvumiseks. Kokku lepitud päeval ja kellaajal saabuvad kinnistu müüja ja ostja notari juurde, kus notar loeb ette lepingu. Alati on notarid abivalmid ning vastavad küsimustele, kui need tekivad. Juhul, kui on tarvis lepingut muuta või täiendada (näiteks servituudi seadmine, tähtajad jms), siis enne lepingule allakirjutamist on võimalik läbirääkida ja muudatused sisse viia.
Metsa hind kujuneb eelkõige puidust ja selle kogusest, mis metsamaal kasvab. Hinda mõjutab ka kinnistu suurus, selle asukoht ja ligipääsetavus. Julgustame metsaomanikke parima pakkumise väljaselgitamiseks võtma ühendust mitmete metsafirmadega.
Meie ettevõttes töötab 4 taksaatorit, kes teostavad metsahindamist üle terve Eesti. Taksaator teeb eeltöö ja lõpp-viimistluse kontorilaua taga, selle vahele jääb metsaskäik. Olenevalt olukorrast saab metsahindaja anda ülevaate metsas toimuvast 2-3 tööpäeva jooksul ning vastavalt tulemustele kujuneb kinnistu ostuhind.
Jah, kinnistu omandiõiguse muutmine saab toimuda ainult notaribüroos.
Kinnistu müük on oluline otsus ning reeglina tuleb seda ette inimestel kord või kaks elu jooksul ning seetõttu on arusaadav, et ei olda kursis seadusandlike nüanssidega või maksukohustustega. Kuna see on meie igapäevane töö, siis oleme lahkelt valmis vastama Teie küsimustele.
Kasvava metsa raieõiguse leping sõlmitakse müüja ja ostja vahel kirjalikult, kas paberkandjal või digitaalselt. Näidislepingu leiate Erametsakeskuse koduleheküljelt.
Omanikul on õigus raiuda igal aastal oma metsakinnistult kuni 20 tihumeetrit puitu metsateatiseta. Kui Te plaanite oma metsas raiuda rohkem, siis tuleb selleks võtta Keskkonnaametilt luba. Selleks tuleb metsaomanikul täita metsateatis. Keskkonnaameti poolt kinnitatud metsateatise kehtivusaeg on 1 aasta. Juhul, kui raietöid selle aja jooksul ei jõuta tehtud, tuleb metsateatis pikendada. Valgustusraie tegemiseks, ei ole tarvis metsateatist võtta.
Suvisel ajal üldiselt välditakse hooldusraiete tegemist, sest puudel mahlad liiguvad ning koor on lahtine, mistõttu on mehaanilised vigastused kerged tulema. Samuti levivad niiskes ja soojades tingimustes mitmesugused puudele kahjulikud seened. Juhul, kui raie tegemine on hädavajalik, siis tuleks okaspuude kännud töödelda vahendiga, mis takistab juurepessi levikut. Samuti tuleb raiutud metsamaterjal võimalikult kiiresti metsast välja vedada, et vältida puidu riknemist ja üraskite pealetungi.
Raieõigust saab müüa kahel viisil - fikseeritud hinnaga ja müüdud metsamaterjali koguse alusel. Metsamaterjali koguseid saab võrrelda sihtkohta jõudnud koguse kõrvutades harvesteri lõikuse tulemuste ja autotranspordi andmetega (veoseleht). Kui neid andmeid võrrelda, siis peaks suurusjärk olema sarnane. Ebatäpsus tuleneb erinevatest mõõtmismetoodikatest. Maaomanik peaks raie ja seemne-säilikpuude sissemärkimisel olema juures, et vältida raiepiiride rikkumist. Pärast raiet peavad metsamaal jääma kasvama märgistatud puud. On oluline, et kõik õigused ja kohustused oleksid raieõiguse lepingus kirjas.
Pakkumiste võrdlusel tuleb eelkõige jälgida seda, et pakkumised oleksid tehtud sarnastel alustel, kindlaks määratud alale, raietüüpidele, mahule ja tingimustele. div>
Eraisikud, kelle metsamaa on väiksem kui 5 hektarit, ei pea tellima metsamajandamiskava. Siiski paljud metsaomanikud soovivad seda teha, et saada teada, mis nende metsas kasvab. Metsamajandamiskava saamiseks tuleb taksaatoril ehk metsahindajal käia ära metsas, teostada vajalikud mõõtmised (puuliigid, vanus, kõrgus, diameeter, rinnaspindala) ning saata mõõtmistulemused koos kaardiga Keskkonnaagentuurile. Takseerandmete menetlus võtab reeglina aega mõned nädalad, aga mitte rohkem kui 30 kalendripäeva. Pärast metsaandmete kehtestamist trükib taksaator Teile metsamajandamiskava (kas digitaalne või paberkandjal), kus on lisaks metsa parameetritele toodud ka metsanduslikud tööd 10 aasta lõikes. Näiteks, noorendiku puhul valgustusraie, kahjustuse korral sanitaarraie, küpse metsa korral uuendusraie. Alati märgib taksaator ka iga töö juurde ka umbkaudse raiemahu (tihumeetrites), mis on kooskõlas seadusandlusega (Metsaseadus, Metsamajandamise eeskiri, Metsa korraldamise juhend). Kavas toodud tööd on metsaomanikule justkui orientiiriks ja need on soovituslikud.
S
Metsaseadus näeb ette, et raiejärgselt peab ala olema taasmetsastatud 5 aasta jooksul, soometsades 10 aasta jooksul. Maaomanikul on kolm võimalust, kas jätta lage ala looduslikule uuenemisele, aidata kaasa selle tekkele pinnase mineraliseerimisega või teostada istutus/külv. Kui omanik soovib istutada, siis istutustööde eel tuleb teada istutatava ala kasvukohatüüpi ja lähituleviku riskitegureid (rohttaimede kasv, ulukid, hiliskülm ja põud) ning vastavalt sellele planeerida maapinna ettevalmistuse viis, istutamise aeg ja taimede valik. Parim aeg on istutamiseks on kevad, kui pungad on puhkemas ehk aprilli algusest kuni mai keskpaigani. Okaspuid võib istutada ka varasügisel, augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani.
Reeglina inimesed, kes metsandust ei ole õppinud, ei oska puid noores eas eristada. Seetõttu liigitatakse kogu metsanoorendik või latimets "võsa" nimetuse alla. Sellest tulenevalt võib esmapilgul tunduda, et metsas vohab vaid sarapuu ja paju, aga ei tasu heituda, vaid tuleks kutsuda metsakasvataja oma metsa, kes vaatab olukorra üle. Tavaliselt on olukord metsas on teine, sest loodus annab kõike ja lisaks vähemväärtuslikele puuliikidele kasvab metsamaal ka puuliigid nagu kuusk, mänd, kask, sanglepp. Edasi tuleks teha valgustusraie, et anda tulevikupuudele kasvamiseks ruumi, valgust ja toitaineid. Juba 5 aasta möödudes võite näha, kuidas "võsast" on sirgunud uus metsapõlv. Juhul, kui mets on uuenenud ebaühtlaselt või põõsastikuga või hoopis on juba ulukite poolt ära söödud, siis tuleks maaomanikult sekkuda olukorda jõulisemalt panustades aja ja rahaga.
Eesti vanasõna ütleb, et mets on vaese mehe kasukas. Metsast võib korjata suvel mustikaid, sügisel söögiseeni. Metsas kasvad ravimtaimed ning jalutuskäik maandab stressi. Kõik eelnevalt nimetatud tegevused võivad tuua suuremal või väiksemal määral metsaomanikule rahalist tulu. Paraku vajadused muutuvad ning ühel hetkel võib olla tarvidus metsast puitu varuda ja seda müüa. Vastavalt olukorrale peab maaomanik mõtlema ja kalkuleerima, kuidas ja mis mahus oma metsa majandada. Lageraie ehk uuendusraie tehakse, kui mets on saavutanud taseme, kus seda tuleks põhjendatult uuendada. Lageraie on Eesti tingimustes valitsev kuna ülestöötamise maksumus on väikseim, ka raiestike taasmetsastamine on võrreldes turberaiega (aegjärkne- ja veerraie) tulemuslikum. Siiski lõppsõna jääb metsaomanikule, kes lähtuvalt vajadustele ja põhimõtetele metsamajandamise võtete üle otsustab.
Kettsaagidega saemehi kasutatakse rohkem hooldusraiete teostamisel. Masinraiet kasutatakse enam uuendusraiete puhul ning seda mitmel põhjusel. Harvesteri tööjõudlus on kordades suurem kui saemehel ning raie õige ajastamise, õigete töövõtete korral saab ära hoida pinnasekahjustused. On kuivemaid metsakasvukohti, mida saab suvel majandada, aga on ka metsasid, metsa saab majandada ainult talvel, kui metsamaa on külmunud. Siiski on Eesti ilmad heitlikud ning krõbe külm võib asenduda sulaga ning seetõttu võivad tekkida maapinnale rööpad, aga pärast metsamajandamist need silutakse ekskavaatoriga.

Ostame metsakinnistuid üle Eesti!

Üle 9 aasta kogemust!

Eesti omanikega ettevõte!

Oma ala spetsialistid

Ostame nii kasvavat metsa, lageraiekinnistuid ning kõiki tüüpi metsakinnistuid erinevate pinnastega ning üle kogu Eesti. Raietöid teostame erandlikult vaid kinnistutel mis on raieküpsed.

Lõuna Metsafond OÜ

Teie partner metsamajanduses!

Vasara 50
Tartu Linn
Telefon: 51 83 443

Kuidas saame teid aidata?

Palun jätke oma andmed ning võtame teiega ühendust

Metsamaakler